Röntgenülesvõte põrnast

Kõhuõõne röntgenülesvõte võimaldab hinnata elundi suurust, kui see on nähtav, ja tuvastada selles kaltsifikatsioone.

Sonograafiline uuring on põrna uurimise peamine meetod. Selle abil määratakse elundi suurus ja kuju, kontuuride iseloom ja parenhüümi struktuur. Sonograafilise uuringu oluline eesmärk on diagnoosida splenomegaaliat, mis on üks verehaiguste levinumaid sümptomeid. Kasvaja sõlmed ja metastaasid on üsna selgelt nähtavad, mis võivad olla kas hüpo- või hüperehhoilised. See meetod võimaldab tuvastada põrna subkapsulaarseid rebendeid, mida sageli täheldatakse kõhutrauma korral.

Põrna seisundi kohta saab täpsemat teavet kompuutertomograafia (KT) abil. Seda meetodit iseloomustab mitte ainult suur hulk tuvastatavaid elundistruktuuri detaile. Kontrastaine sisseviimine hõlbustab mahuliste kahjustuste diferentsiaaldiagnostikat. Erinevalt KT-st võimaldab MRT paremini diagnoosida põrna difuusseid infiltratiivseid muutusi, mis esinevad näiteks lümfoomide korral.

Põrna angiograafiat kasutatakse põrnahaiguste diagnoosimisel äärmiselt harva. Portaalhüpertensiooni diagnoosimiseks kasutatakse mõnikord kontrastaine otsest süstimist põrnapulpi ehk tehakse splenoportograafiat. Sobiva aparatuuriga on võimalik saada põrnaveeni pilt arteriograafia venoosses staadiumis ehk teha kaudset splenoportograafiat.